Kuigi und jäi väheseks ning lindistamine võttis sõna otseses mõttes terve päeva, jäime kogetuga VÄGA rahule. Äärmiselt meeldivaks tegi kogu asjaolu see, et meid lindistas selline tore ja andekas noormees, nagu Rauno Avel. Kuigi see oli meie esimene lindistuskogemus, võime julgelt väita, et ta üks toredaim lindistaja - olime vaid päeva kõik ühes ruumis, kuid selle ajaga võtsime Rauno väga omaks ja tema meid vist ka. Kogu tegevus käis läbi nalja ja naeru ja just tänu sellele saime oma magamata tundidest jagu saada. Loodame nüüd omalt poolt südamest, et lugude viimistlemine mustadest möödapanekutest Raunol öid ei röövi ning ta oma niigi viis magamata ööd lõpuks tagasi teha saab.
Kuna meil endalgi veel lugusid ei ole, siis peate järjekordselt vaid piltidega leppima :).
Hannamary esimest lugu sisse mängimas. |
Pärast viit tundi loo kallal nokitsemist käisime söömas. Nagu siit näha, siis Saturnikad süüa ei oska :D. Vähemalt Heidi mitte... |
..mälestus Raunole. |